Asjatundjad: Euroopa Liit ei adu Ukraina tähtsust

Nagu nendib teksti koostamisel osalenud diplomaat, püüti suuremate liikmesriikide juhtimisel ELi seniseid lubadusi „mitte ehk tagasi võtta, küll aga lahjendada ja sõnumeid segasemaks ajada“.

Lõpuks sai paika sõnastus, mis tunnustab Ukraina Euroopa ambitsioone, kuid on diplomaadi sõnul järjekordne tõestus, „kui vaevaliselt lähevad kõik idapartnerite Euroopale poliitilise lähenemise asjad hetke EL-is“.

Sama sõnum – et Euroopal ei ole ühist arusaamist või tahtmist tunnistada, kui tõsised on Ukrainas arenevad sündmused ka Euroopa Liidu enda tuleviku seisukohast, kõlas nädalavahetusel Tallinnas toiminud Lennart Meri konverentsil.

Venemaa riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov, kes söandas duumas ainsana hääletada Krimmi annekteerimise vastu, kritiseeris viisi, kuidas lääneriigid oma abi Ukrainale on struktureerinud. Riskitakse korrata Kreekas tehtud vigu, mis aastaid väldanud nn abistamise järel pole ikka veel jalule saanud.

„Laenud ei ole abi,“ ütles Ponomarjov. Riik vajab uusi ettevõtteid ja uut maksubaasi, majandus aga hoopis kahaneb. Võlgade kuhjamise asemel tuleks kaaluda Ukrainale Marshalli plaani laadset abi.

Sama ideed toetas ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau, kes kirjutas oma värskeimas artiklis, et Ukraina kollaps on Euroopa Liidu tuleviku seisukohast palju suurem oht, kui võimalik Kreeka välja kukkumine rahaliidust. „See oleks maailmale signaaliks, et Euroopa on krooniliselt võimetu oma ühishuvi kaitsma,“ kirjutas Münchau. „Euroopa Liidu Venemaa ja Ukraina poliitika edust või läbikukkumisest võib sõltuda Euroopa Liidu enese püsimine või lagunemine.“

Münchau sõnul vajab Ukraina esimeses järjekorras kahte asja – kokkulepet võlgade restruktureerimiseks, mida üritab praegu Ukraina rahandusminister Natalja Jaresko, ning teisalt oluliselt suuremat finantsabi Euroopa Liidult. Ukrainale antud ELi abi jääb praegu sada korda alla euroalal Kreekale antud abipakettidest. Münchau toetab ideed, et Ukraina vajab Marshalli plaani nagu said Saksamaa ja teised Lääne-Euroopa riigid 1945. aastal. Sest Ukraina on Euroopa Liidule suure geostrateegilise tähtsusega riik, mille valitsus on valmis tegema vajalikke reforme.

Homme, teisipäeval, avab Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rahvusvahelise konverentsi Ukraina toetamiseks. Seal on Ukraina valitsusel võimalus rahvusvahelistele partneritele ja potentsiaalsetele investoritele oma jõupingutusi ja reformikavasid tutvustada. Siiski ei ole veel tegemist sellise konverentsiga, kus osalejad juba ka konkreetseid lubadusi annavad ja kohustusi võtavad, vahendas Saksamaa uudisteagentuur DPA. Samas ei või unustada, et Euroopa Liit on ainsana avanud ühepoolselt oma turu Ukraina kaupadele. Ning IMFi laenupaketist Ukrainale on Euroopa Liidu osa 30%.

Pehmenenud positsioon

ELi liidrid survestavad Ukrainat Minski relvarahuleppe tingimusi täitma, et mitte Venemaale kriitikaks ettekäändeid anda. Alles läinud reedel süüdistas Venemaa välisministeerium Ukrainat poliitilise tahte puudumises Minski lepingut täita.

Nii veebiportaal EUobserver kui ka ajaleht Financial Times kirjutavad ELi-Ukraina tippkohtumise eel suurriikide positsiooni n.ö pehmenemisest Venemaa suhtes. Meediasse on lekkinud Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri kiri Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, kus ta soovitab ELi ja Ukraina vabakaubanduslepingu ellu viimisel rakendada maksimaalset paindlikkust, et Venemaa „mured“ arvesse võtta. Steinmeieri soovitus on käivitada selleks kolmepoolsed kõnelused. Kiiev eelistab ELi ja Ukraina vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingut käsitleda kahepoolse kokkuleppena.

Ukraina president Petro Porošenko ootab ELi ja Ukraina tippkohtumiselt eelkõige ELi liidrite tugevat toetust Ukraina Euroopa kursile ning lisaks täiendavale finantsabile ka Euroopa Liidu rahuvalvajaid idapiirile olukorda jälgima. Minski rahuleppest hoolimata käib OSCE vaatlejate sõnul rindejoonel jätkuvalt tulistamine. ÜRO andmeil on Ukraina sõjas kukkunud üle 6000 inimese ning üle miljoni on sunnitud oma kodust lahkuma.